ANIJA MÕISA MINEVIK JA TULEVIK

Anija mõis on ümbruskonna üks vanimaid ja suuremaid eramõisaid, mis koosnes 22 hoonest ja 2 karjamõisast. Esmateated mõisast oma praeguses asupaigas pärinevad 1482. aastast, mil see kuulus Hermen Soye’le. Mõned selle müürid on tänini alles praeguse mõisahoone keldris, osa neist (koos haruldase hüpokaustahju jäänustega) tuli välja aga 2012. aasta sügisel, sel ajal Anijal avastatu on küllaltki haruldane. Oma nime sai Anija mõis väikeselt Hanijõelt, mis voolas mõisast edelas asuvast väikesest rabajärvest Jägala jõkke.

Anija mõis minevikus
Soye’de (von Zoegede) kätte jäi mõis kuni 1671. aastani. Siis ostis mõisa Jacob Staël von Holstein, kes aga langes 1679 duellil. 1681 oli mõisa omanikuks Reinhold Johann vabahärra von Fersen. 17. sajandi lõpul oli mõis pandil erinevate perekondade käes. Muuseas on Anija mõisa peahoone 1660. aastatel püstitatud Maardu mõisahoone eeskujuks. Arvatavasti oli see liigendatud hoone ümber ehitatud keskaegsest kivist mõisamajast ehk vasallilinnusest.

Anija mõisa hooned

Põhjasõja järel tagastati mõis Staël von Holsteinide perekonnale. Tänini säilinud kahekorruseline hilisbarokne mõisahoone kerkis Anijale Matthias Georg Staël von Holsteini omandusajal, aastail 1796 – 1802. 1840. aastal ostsid mõisa von Ungern-Sternbergid, kelle kätte jäi see enam kui pooleks sajandiks. Peale 1905. aasta rahutusi, mille käigus Anija mõis küll õnneks maha põletamata jäi, müüsid von Ungern-Sternbergid mõisa Marie von Wahlile (sünd. von Lieven), kellelt ta 1919. aastal ka riigistati. Mõisa peahoonet on 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul veidi ümber ehitatud.

Vaade mõisale

1924 – 1975, 1990 – 2002 aastatel tegutses peahoones algkool, samuti on seal paiknenud sovhoosi osakonnakeskus jt asutusi. Anija mõis kuulub Anija Vallavalitsusele, 2009. aastal loodi SA Anija Mõisa Haldus eesmärgiga alustada mõisa arendust kogu 14 ha mõisa territooriumil. Viimastel aastatel on hoonet ja mõisaparki mitmeti restaureeritud, sh on korrastatud osa pargi piirdemüüri.

Lilleaed Anija mõisas
Viimased neli aastat on tegevused mõisas aktiviseerunud ja näha ka tulemusi arendamisel, toimuvad traditsioonilised üritused (jõulumaa, jõululaat, pärtlipäeva laat augustis jpm) ning osaliselt on renoveeritud peahoonet ja parki. Sihtasutusele kuulub kolm hoonet (peahoone, ait ja teenijatemaja) koos kauni pargiga. Mõisa tänini säilinud kõrvalhoonetest on vaatamisväärseim kahekorruseline kaaristuga ait, mida ühendab peahoonega kaaristu. Suur mõisahoone tagune vabakujundusega park sai oma praegused mõõtmed von Wahlide omandusajal 20. sajandi algul, mil ta tehti varasemaga võrreldes mitu korda suuremaks. 2017. aastal avati seal 9 ha pargis põnev õpperada “Meelte ja kogemuste tee” ning Prantsuse stiilis regulaarpark.

Pulmad Anija mõisas
2020. aastal avatakse EASi toel Anija mõis kui värav Eesti mõisatesse, kust saab infot kogu Eestimaa mõisate kohta. Tänu rekonstrueerimisele saab Anija mõisast mõisaajastu külastuskeskus “Mõisa aja lugu”, st seda, et enne kui lähed näiteks Vihula mõisa tuleb külastada Anija mõisa, et saada aru mõisa olemusest alates 13. sajandist kuni tänapäevani. Kui inimene tuleb siia, siis ta näeb 14. sajandist kuni tänapäevani välja. Hooned koos pargiga hakkavad olema üks suur tervik, mis liigutab tundeid ja avab meeli. Mõisa motoks on „Lihtsuse võlu“. Tulevad töötoad, kus on võimalik meelte, tunnete ja nägemisega käia läbi pika ajaloo.

Autor Janne Kallakmaa
Janne on Anija mõisa arendusjuht, kes toimetab mõisa hea käekäigu nimel nii käe kui ka südamega.