EESTI TOIT JA RÜÜTLILOSS

Roog Purtses

Keskaegne rüütliloss – armastatud kuvand kirjandusest, muinasjuttudest, filmidest. Kust leida selline Eestimaal? Kui süveneda täpsemalt terminitesse, polegi see ülesanne nii kerge. Eestis enamuse keskaegsete losside omanikud olid kas kuningad või vaimulikud organisatsioonid – ordu ja piiskopid. Klassikalisi rüütlilosse, mille omanikuks oli konkreetne rüütel oli vähe ja veel vähem on neid meie päevini säilinud.

Ärevate aegade peegeldus

Purtse linnus öösel

Purtse loss rajati 1530ndatel aastatel. Need olid siinsetele aladele ärevad ajad. Idapiiri taga oli Moskva vürstiriik annekteerinud endised naabrid – Novgorodi ja Pihkva ning suhted Liivimaaga seisnesid vastastikkudes sõjakäikudes ja ajutistes rahuleppimistes. Sajandivahetusel oli ehitatud Narva kindluse vastu uus ähvardav Vene sõjaline tugipunkt Ivangorodi näol.

Sisepoliitiliselt olid asjad veelgi segasemad. Maale oli jõudnud reformatsioon, mis tähendas seda, et suur osa linnakodanikke ja palju aadlikke ütles endisest usust lahti. Samal ajal seisnes kohalik riiklik ülesehitus katoliiklikel organisatsioonidel – Virumaa puhul Saksa ordu Liivimaa harul. See andis põhjust rohketeks kohalikeks sisekonfliktideks. Nagu ideoloogiliste meelemuutuste puhul tihti juhtus, olid rahutused rahva seas sagedased. Eriti linnades, mis olid enne olnud ühed kõige turvalisemad kohad, märatses rahvas rüüstates kirikuid ja kloostreid.

Taube vappSellistel ohtlikel aegadel rajaski kohalik rüütel Jakob von Tuve Purtsesse lossi enda perekonna ning kaaskonna kaitseks. Selle kuulsa rüütlisuguvõsa nime on muide peetud ka tulenevaks eestikeelsest sõnast tüvi. Kindluse moodustas peale kivist peahoone veel kraavid ja vallid, millest tänapäeval ainult ümber hoone asetsev madalam lohk alles on. Paarkümmend aastat tagasi korralikult restaureeritud kivihoone on tõeline pärl, mille välimus ja sisu lubavad külastajat vabalt ette kujutada mõnda Rapuntslit lossitornis igavlemas ja vapraid rüütleid ümberringi mõõkadega uljalt vehkimas.

Tänapäeva rüütlid

Janner Eskor ja Sigrid VälbeOmal ajal olid rüütlid vasallid, kelle kasutusse usaldati teatud maa-alad selle eest, et nad vajadusel treenituna ja korralikes sõjariistus tuleksid oma riigi ja isanda eest vapralt võitlema. Tänapäeval on Purtse loss usaldatud mitte vähem vaprate inimeste kätte, kes suure entusiasmi ja pealehakkamisega väärikal lossil uut elu sisse puhuvad. Janner Eskor ja Sigrid Välbe tahavad Purtse lossis pakkuda inimestele võimalikult täiuslikku külastuselamust. Lossis on tunda heaperemehelikku suhtumist mitte ainult hoonesse vaid ka kohalikku kultuuri laiemalt. Nende peamiseks uueks väljakutseks on aga kindlasti alumisele korrusele rajatud uus restoran.

Keskaegne loss ja Eesti moodne toit

Purtse restoranUue restorani läbiv teema on eesti toit. Esimese hooga võib selline mõiste teatud segadust tekitada – peas võivad hakata tiirlema mõtted kamast, kaerakilest, aganaleivast… orjapõlvest. Täiesti vanamoodi mõtlemine! Moodne inimene mõistab, et kõik Eestis ongi Eesti. Nii olid kohalikud rüütlid Eesti rüütlid ja sõid eesti lossis loomulikult eesti toitu. Ja vähe on meil hooneid, kus seda tehti juba viissada aastat tagasi.

Räimed üle kõige!

Purtse restorani tõmbenumber on räimed. Ja veel eriline gourmet on siig. Purtse loss asub üsna mere lähedal ja mis oleks siinses restoranis veel loomulikum toit kui kala. Kohalikust merest püütud kala on oskuslikult valmistatud ja väga maitsekalt serveeritud. Sigridi sõnul on järjest rohkem kliente, kes selle maitseelamuse pärast korduvkülastaja staatuse on saanud.

Neile, kellele maitsevad kohalikust merest püütud kalast valmistatud hõrgutised, on kindlasti põhjust Purtsesse minna kasvõi veendumaks, kas kõik kirjapandu on ikka õige. Purtse kindlust peaks kaema minema ka need, kellele meeldib ajalugu ja romantika.

Fotod: Joosep Martinson, Janner Eskor


LINNUS | KOHVIK

Autor Janek Šafranovski
Janek Šafranovski on turismivaldkonnas tegev olnud juba mitu aastat. Rebala muuseumi juhtimise kõrval on tema suur huvi artiklite ja lugude kirjutamine.