KADUNUD SUURLINN

Linnulennul üle Jägala jõe
Kui Eestis on kunagi olnud mõni tõeline suurlinn, siis asus see Jägala jõe suudmes kaks tuhat aastat tagasi. Praegu on linnast alles vaid mägi – Jägala linnamägi. Õuepindala järgi mõõtes, mis on 2,8 ha, on ta Eesti suurim. Kuid tõeliselt unikaalseks teeb Jägala linnamäe see, et nii suur linnus on ootamatult vana.

Jägala linnamäel elati juba kiviajal. Mingit laadi kindlustus tekkis mäele tõenäoliselt pronksiajal. Praegu hoomatavas suuruses linnus rajati sinna rauaajal umbes esimesel sajandil enne meie ajaarvamise algust. Tollal suurt osa Euroopast asustanud keltidel oli ka oluliselt suuremaid kindlustatud asulaid, kuid praeguse Saksamaa keskosast põhja pool ei ole teada ühtegi kasvõi ligilähedaselt nii suurt kindlustust. Ka enamik Eesti toekamaid linnuseid rajati alles 12.-13. sajandil, üle tuhande aasta hiljem.

Linnamäe silt

Nii ammustest aegadest on kirjalikud andmed meie kandi kohta väga haruldased ja ka Jägala linnamäe kohta pole selliseid teateid leitud. Siiski võib olla see koht märgitud vanas vene bõliinas Solovei Budimirovitšist „kuulsa linna Ledenetsi“ nime all. Sedapuhku tuleb küll kõne alla juba teine linnuse ehitusjärk pool tuhat aastat hiljem. Bõliinas oli see tähtis koht teekonnal Läänemerelt Venemaale. Omal ajal asus Jägala linnus soodsas laevatatavas kohas mere ääres. Tänapäeval on maa tõusu tagajärjel meri veidi kaugemale jäänud.

Peaksime Jägala linnamäel visualiseerima suurimat ehitist, mida oleme kunagi näinud – just nii tundsid inimesed sealsamas kaks tuhat aastat tagasi kui nägid linnuse võimast kaitserajatist.

Artur SpreckelsenEsimesed täiemõõdulised arheoloogilised kaevamised iseseisvas Eestis toimusid just Jägala linnamäel aastatel 1920–23 Artur Leopold Spreckelseni ja Adolf Friedenthali juhtimisel. Nende meeste panusest Eesti arheoloogiasse hakatakse alles nüüd tasapisi aru saama.

Kuigi arheoloogid on Jägala linnamäe pindalast läbi uurinud vaid paar protsenti, on siit leitud Eesti tingimustes unikaalseid ehitusjälgi ja esemeid. Näiteks linnuse kaitserajatiste jäänuste seest leitud kaks nooleotsa on vanimad teadaolevad rauast nooleotsad Eestis. Tol kaugel ajal oli raud veel nii kallis, et noolte peale seda naljalt ei raisatud. Nende tegumood on samuti siinkandis täiesti unikaalne.

Nooleotsad

Kes lasi need nooled lendu? Kas kaitsjad või hoopis ründajad? Kas linnuses võideldi võõrastelt maadelt tulijate vastu või oldi ise võõramaist päritolu?

Tänapäeva arheoloogid ei otsi muidugi pelgalt üksikuid esemeid. Viimastel aastatel linnusel ja selle ümbruses kaevamisi läbi viinud arheoloog Aivar Kriiska näeb Jägala jõe alamjooksu asustuse kujunemises põnevat ja unikaalset kooslust kiviajast kuni tänapäevani. Arheoloogia seisukohalt on Eestis vähe selliseid piirkondi, kus erinevad ajaloo perioodid on nii kompaktselt esindatud.


Pole mingit kahtlust, et Jägala linnamäelt tuleb ka edaspidi meie muistse ajaloo kohta ülipõnevat teavet.

Autor Janek Šafranovski
Janek Šafranovski on turismivaldkonnas tegev olnud juba mitu aastat. Rebala muuseumi juhtimise kõrval on tema suur huvi artiklite ja lugude kirjutamine.