KUKRUSE MÕISAST SANNIKOVI MAALE

Kukruse Polaarmõisa karu

Kes oli Sannikov?

Jakob SannikovJakov Sannikov oli põhjarahva päritolu kaupmees ja polaaruurija, kelle põhiline huvi ja tegevusala oli mammutikihvadega ja polaarrebasenahkadega kauplemine. Tema näol oli tegu äärmiselt kogenud ja kartmatu rännumehega, kelle abi kasutasid Vene tsaaririigi ekspeditsioonid polaaralade uurimisel. Tema avastatud on lausa neli Põhja-Jäämere saart. 1810. aastal nägi ta kõige põhjapoolsemalt saarelt, mida tol ajal teati, kahel korral veel kaugemal põhja pool asuva saare piirjooni. Äärmiselt rasketes ilmastikutingimustes ei õnnestunud tal siiski sinna suunduda. Ta oli oma avastuses nii kindel, et taotles Vene riigilt litsentsi veel avastamata saartel olevate väärtuste omandamiseks kahe aasta jooksul nende kaardistamisest. Tema varane surm ei võimaldanudki tal kahjuks sinna jõuda.

Kes oli Toll?

Eduard TollEduard Gustav von Toll sündis 1858. aastal. Tollide aadlisuguvõsa pärineb Saaremaalt. Suure Töllu nimekaimu või lausa järglasena kasvas ka temast kartmatu ja uljas mees. Tõelise uljaspeana visati ta isegi Tartu Ülikoolist välja kõrtsis kaklemise pärast. Siiski õnnestus tal hiljem see õppeasutus edukalt lõpetada zooloogia erialal. Rahutu veri ja seiklushimu viisid ta peagi kaugetele ekspeditsioonidele ning kiirelt omandas ta suure tuntuse ja maine polaaralade uurijana.

Sannikovi maa

1866. aastal nägi Toll samast kohast, kust omal ajal Sannikov, samuti tundmatu saare kontuure. Taas ei olnud tol ajal võimalik niigi äärmuslikes tingimustes põhja poole suunduda. Uuesti nägi ta eemalt tundmatu maa kontuure 1893. aastal. Sannikovi maa nägemine jäi talle väga hinge kripeldama ja 1899. aastal õnnestus tal organiseerida ekspeditsioon selle hüpoteetilise saare avastamiseks, mille olemasolusse Toll täiesti kindlalt uskus. Pealegi rääkisid kohalikud pärismaalased, et kevaditi lendavad põhja poolt neile lindude parved. Kus nad siis talvitusid?

1902. aastal lahkus Eduard Toll koos väikese salgaga ekspeditsioonilaevalt Zarja, et suunduda põhja poole Sannikovi maale jõudmiseks. Ilmastikutingimused muutusid halvemaks ja ülejäänud ekspeditsioonil ei õnnestunud Tolli ja tema kaaslasi enam kohata.

Järgmisel aastal leiti küll otsimisekspeditsiooni käigus Eduard Tolli päevik, kuid jälgi meestest ei avastatud. Ei ole leitud mingeid märke kadunud kangelastest, vaatamata korduvatele otsingutele ka hiljem.

1930ndatel aastatel, mil Põhja-Jäämere kohal hakkasid lendama esimesed lennukid, otsustati ametlikult Sannikovi maa olemasolu lõplikult eitada.

Pärast kadumist

Stseen filmistKangelased jõudsid tundmatule saarele, kus oli säilinud tuhandeid aastaid vana loodus ja muistsed inimesed. Nimelt asus saladusliku saare all tegutsev vulkaan, mis küttis selle maa soojaks ja moodustas omamoodi elukõlbliku oaasi keset Põhja-Jäämere külma kliimat. Tänu eraldatusele ülejäänud maailmast olid saarel säilinud muistsed loomaliigid nagu näiteks mammutid. Saarel elasid ka erinevatesse hõimudesse kuuluvad inimesed, kellega ekspeditsiooni liikmetel tekkisid põnevad ja keerulised suhted. Elu täis draamat ja põnevusi…

Sellist asjade käiku pakkus 1922. aastal välja Vladimir Obrutšev romaanis „Sannikovi maa“. Autor ise oli teadlane ning kirjeldas tundmatud maad ja olusid vastavalt võimalikele teaduslikele põhjendustele. 1973. aastal valmis kinostuudios Mosfilm sama romaani motiividel tänaseks kultuslik samanimeline mängufilm, mis on aja jooksul läinud sadade miljonite vaatajate südamesse. Seda kõike tänu Eduard Tollile…

Tolli mälestusmärkEduard Toll ja Kukruse mõis

Kukruse mõisa kalmistul asub Eduard Tollile pühendatud laevakujuline mälestusmärk ja mõis ise kannab külastuskohana Polaarmõisa nimetust. Milline on selle koha ja legendaarse polaaruurija seos?

Kaja KamaKukruse Polaarmõisa juhataja Kaja Kama:

“Kukruse mõisa valitses juba 1762. aastast Tollide suguvõsa, kelle üks liige on kuulus Vene polaaruurija Eduard von Toll. Just temalt pärinevad Põhja-Siberi esimesed põhjalikud geoloogilised ja klimaatilised uurimused.

Eduard Tolli teeb eriliseks tema saatus. Ta oli üks väheseid suuri Venemaa polaaruurijaid, kes andis Põhja-Jäämere tundmaõppimisel oma elu. Tal oli imeline salaunistus, millega ta elas, mis tekitas temas kohusetunde teaduse ja kodumaa ees.

Kukruse PolaarmõisKukruse mõisa polaarekspositsioon annab ülevaate E. Tolli elust, õpingutest, ekspeditsioonidest, uurimisretkede elutingimustest ja vahenditest ning veel paljust muust. Kukruse pargis, Tollide perekonnakalmistul on mälestusmärk, mille püstitas mõned aastad pärast polaaruurija hukkumist Eduardi lellepoeg Hermann von Toll. See on peale Benneti saarel asuva samba ainuke monument, mis suurel mandril seostub Eduardi nimega. Kahest Kukruse väljadelt korjatud kivirahnust kujundatud graniidist purjekas on sümbol päris laevast, mis aitas Eduardil oma eesmärgile lähemale jõuda, kuid kahjuks suur unistus ei täitunud…

Siit tulenebki Polaarmõisa soov tutvustada laiemale ringkonnale meie kodukandi tuntud inimesi ning oma jäise ekspositsiooni, viktoriinide, mängude, mitmekesiste temaatiliste loengute ja üritustega aidata tänastel noortel hoida elavana mälestust tulise südamega inimesest. Tutvumine Eduard von Tolli elu, tema visaduse ja järjekindlusega ekspeditsioonide ettevalmistamisel ja teostamisel aitab ka tänapäeva noortel meeles pidada, et oma unistuste-eesmärkide saavutamiseks tuleb palju õppida, töötada, pingutada, sageli loobuda nii mõnestki mugavusest. Miski ei tule kergelt kätte. Endasse tuleb uskuda ja selle nimel vaeva näha. Tuleb suurelt unistada, et edu saavutada.

Me soovime näidata, et elu on ilus otsides, unistades ja ka siis, kui alati kõik ei õnnestu.”

Vaata filmi:

Fotod: Janek Šafranovski, Vikipeedia, tverlife.ru


KÜLASTUSINFO

Autor Janek Šafranovski
Janek Šafranovski on turismivaldkonnas tegev olnud juba mitu aastat. Rebala muuseumi juhtimise kõrval on tema suur huvi artiklite ja lugude kirjutamine.