MUISTSED KARVAEEMALDAJAD

Rebala kalmed
Tänapäeval ajab enamik mehi lõua habemest paljaks. Seevastu kuuekümnendatel aastatel olid naistele pigem habemikud armsad. Napoleoni ajal 19. sajandi algul olid mehed antiiksel eeskujul siledalõualised, kuid sama sajandi lõpu poole jällegi karlmarxilikult suurtes habemetes.

Kui kaugele ajas on võimalik habememoodi jälgida? Jõelähtmes, kalmete kõrval asuvas Rebala muuseumis tuhandete aastate taha! Siin saab näha 3000 aastat vanu vahendeid karvade eemaldamiseks.

1981. aastal sattusid toonase Leningradi maantee laienduse ehitajad maa sees kiviringidele, mis köitsid nende tähelepanu. Kohale kutsutud arheoloogid teadsid kohe, millega tegu – kivikirstkalmed! Ehitustööd peatati ja alustati arheoloogiliste kaevamistega. Järjest avastati uusi kivikalmeid, kuni nende arv jõudis kolmekümne kuueni. Muistsed hauamonumendid peitsid endas nii inimeste säilmeid kui ka nendega kaasa pandud esemeid.

KarvaeemaldajadÜhed põnevamad siit saadud leiud on pronksist valmistatud esemed, mida tavaliselt nimetatakse habemenugadeks ja pintsettideks. Siiski ei pruugi need nimetused täpsed olla.

Leitud nn pintsetid on karvade kitkumiseks täiesti ebapraktilised, sest nende haarad on selleks liiga laiad – tulemuse saavutamiseks peaksid haarad olema palju kitsamad. Nugade järeletehtud koopiatega on arheoloogid erinevates riikides teinud palju katsetusi ja saavutanud üsna kesiseid tulemusi – pronksist valmistatud nuga ei toimi kraapides nagu tänapäeva žilett.

Eestis on selliseid esemeid komplektina leitud ainult Jõelähtmes. Skandinaavias seevastu on neid leitud sadu ja suures jaos just komplektis. Sellest võib järeldada, et need riistad pidid toimima koos. Eelnevast tulenevalt võiks eeldada, et karvu lõigati tänapäevasega võrreldes teisiti: nuga ei olnud mitte kraapimiseks, vaid lõikamiseks. Lõikamiseks pidi karvu kinni hoidma. Selleks, et pidevalt viisakas välja näha, oli vaja lõigata ka nii lühikesi karvu, mida näppudega haarata ei saanud. Siin läkski vaja laia haardega haaratsit.

Seda, et neid riistu kasutati just habemekarvade eemaldamiseks, näib kinnitavat asjaolu, et leiud pärinevad valdavalt meessoost isikute haudadest. Siiski on siingi erandeid. Samuti on Taanist leitud kolme tuhande aasta vanune mehe mumifitseerunud surnukeha, millel oli lõigatud habe.

Rootsi teadlane Kristian Kristiansen on teinud ühe huvitava uuringu, millest selgub, et enamik haudadest, kust leitakse selliseid raseerimisvahendeid, ei sisalda relvi. Samal ajal on olemas ka arvukad relvapanustega kalmed. Selgub, et habet ajasid mehed, kes ei kandnud relvi, kuid samas olid nii auväärsed, et neile ehitati hauamonumendid. Kristiansen järeldas, et habet võisid lõigata vaid muistsed preestrid. Kui selline teooria paika peab, võib Jõelähtmes vaadelda Eesti vanimat teadaolevat pühamehe hauda.

Rebala muuseumRebala muuseumis on rohkesti põnevaid esemeid, mida vaadata. Vanimad ulatuvad kümne tuhande aasta tagusesse aega. Igal ühel neist on mingi lugu, mida me tegelikult ei tea. See teebki nad põnevaks ja kättesaamatuks. Muistsete karvaeemaldusvahendite komplekt kuulub kindlasti kõige põnevamate hulka. Seda enam, et me päris kindlalt ei teagi, kes ja miks täpselt karvu eemaldas.


KÜLASTUSINFO

Autor Janek Šafranovski
Janek Šafranovski on turismivaldkonnas tegev olnud juba mitu aastat. Rebala muuseumi juhtimise kõrval on tema suur huvi artiklite ja lugude kirjutamine.