TORNIMÄE OBELISKI SALADUSED

Obelisk udus

Eestis on mitmeid põnevaid kohti, mis on oma salapära hoidmiseks igapäevasest vaateväljast ja särast eemale tõmbunud, justkui tahtes rõhutada oma erilisust ja kättesaamatust. Üks selline koht, mille hommikusest udust üles otsimine kindlast ära tasub, on Tornimäe obelisk Mäo külas Paide külje all. Kolmeteistkümne meetri kõrgusel sambal on kogu informatsiooniks vaid kaks aastaarvu – 1573 ja 1886. Mälestusmärgiga seoses hargnevad aga väga põnevad lood, tähtsad nimed ja muidugi hulk avastamata saladusi.

Paide vallutamine Liivi sõja ajal

Ivan Julm1573. aastaks oli Eestimaal möllanud Liivi sõda juba viisteist aastat. Vene väed olid korduvalt üritanud ebaõnnestunult ja suurte kaotustega Paidet vallutada. 1572. aasta lõpus saabus Vene tsaar Ivan Julm isiklikult hiiglasliku, 80 000 sõjamehest koosneva sõjaväega Paide alla.

Paide oli tol ajal rootslaste käes. Kehvade luureandmete tõttu oli suurem osa garnisonist eksikombel kindlusest ära saadetud. Nii oli vaenlase saabudes kindluse kaitsjateks vaid 50 sõjameest, kellele lisandus veel sinna pagenud 500 talupoega. Vene vägi andis hiiglasliku suurtükiväega linna pihta kuus päeva turmtuld, mille tagajärjel suur osa müürist varises. Meeletult suure ülekaalu tõttu vallutati linn küllaltki kerge vaevaga. Tsaari käsul oli kättemaks kindluse kaitsjate jaoks aga äärmiselt karm – enamus praeti aeglasel tulel.

Sellisest saatusest ei pääsenud ei kindlusesse pagenud talupojad ega ka ümberkaudne rahvas. Võttis aega kaks nädalat, et kogu rahvas tulel ära põletada. Osad kroonikad väidavad, et mõned talupojad pääsesid sellisest saatusest tänu sellele, et peitsid ennast venelaste eest keldrisse ja kui viimased nad leidsid, siis väitsid nad, et nad olid vangid ning tänasid venelasi oma päästmise eest. Tüüpiline kaval eesti talupoeg!

Sellise raevu põhjuseks on peetud Maljuta Skuratovi langemist, kes on õigupoolest ainus teadaolev sel korral Paidet vallutanud langenu.

Maljuta langemist võib iseloomustada vanasõnaga „tark ei torma“. Kiirelt saadi kindluse sein lõhutud ning Maljuta oli esimene, kes, rind kummis, kindlusesse tormas. Vilises üksik musketikuul ning Maljuta oli surnud.

 

Maljuta Skuratov

Nikolaj Wassiljewitsch Newrew - Philip II, Metropolitan of Moscow and Malyuta SkuratovTäisnimega Grigori Skuratov-Belski on arvatavasti tuntuim tegelane maailma ajaloos, kes Eestimaa pinnal oma elu jätnud. Tegemist oli Ivan Julma kõige lähedasema sõbra ja abilisega. Maljuta juhtis  Ivan Julma erilist karistusorganisatsiooni, mille liikmeid nimetati opritšnikuteks. Nende ülesanne oli taga kiusata valitsejale kahtlasi inimesi, perekondi, terveid linnu ja piirkondi. Tegutsemisviisiks oli massiline julmus ja hüsteeriliste mõõtmetega sadism.

Peale selle avaliku organisatsiooni lõi Maljuta tsaari ülesandel erilise salajälgimisorganisatsiooni, mis oli Venemaa ajaloo esimene sedalaadi julgeolekuorgan ja hilisemate kurikuulsate julgeolekuorganisatsioonide eelkäija.

Maailma ajalukku ja ka vene folkloori kurjuse kehastusena läinud Maljuta Skuratovi langemine oli Ivan Julmale nii suureks hoobiks, et ta sõitis suures kurbuses Venemaale tagasi. See oli ka üks põhjus, miks tookordne sõjakäik lõppes kokkuvõttes Vene väele Eestimaal küllaltki ebaedukalt.

Maljuta põrm maeti arvatavasti Volokamski kloostrisse. Päris kindel see ei ole, kuna tema hauaplats on leidmata ja ajaloolased on tema saladuslikku matmiskohta otsinud ka Moskvast.

 

Stackelberg

Olaf von StackelbergTornimäel nähtava obeliski lasi 1886. aastal püstitada Mäo mõisnik Olaf von Stackelberg. Samba avas Vene suurvürst Vladimir, kes sel aastal Eestimaad ja sealhulgas Paidet külastas. Sambale oli paigutatud kiri, mis pühendas selle 1573. aastal langenud Vene sõduritele.

Esimese hooga tundub sellise mälestusmärgi rajamine Stackelbergi poolt väga kummaline. Tsaari erilised hirmuteod paidelaste kallal olid laialt teada ja sedalaadi ülemäärane pugemine ei olnud tol ajal kohaliku aadli poolt üldiselt kombeks. Lisaks on kummaline see, et sammas on pühendatud just 1573. aastal langenutele, samas kui Paide all sai eelnevate piiramiste ajal hukka oluliselt rohkem Vene sõjamehi. Võib arvata, et samba püstitamise ajendiks oli ikkagi just Maljuta Skuratovi langemine ja seos sellega võis peituda hoopiski Stackelbergi naises ja tema seoses Rimski-Korsakovidega.

 

Rimski–Korsakov

Stackelbergi abikaasa Marie Matilda oli abielludes lesk, kelle esimene mees oli Vene admiral Voin Rimski-Korsakov. Voini noorem vend oli maailmakuulus helilooja Nikolai Rimski-Korsakov, kes käis ka oma vennatütardel Mäos korduvalt külas.

Huvitav on tõsiasi, et Rimski-Korsakovi loodud ooper „Tsaari mõrsja“ on vist ainuke kunstiteos ajaloos, kus tegelasena esinevat Maljuta Skuratovit pole kujutatud teda ajaloos iseloomustava kurjamina ja julmurina.

Kas tuleneb see asjaolust, et Rimski-Korsakov oli aateline vene rahvuslane, kellele imponeerisid karmi käega kangelased? Või leidub mingeid sugulussidemeid? Näiteks „Tsaari mõrsja“ libretto autori nimi on Nikolai Belski – kas Belski-Skuratovi järglane?

Tundub, et Tornimäe sambal, Maljuta Skuratovil ja Rimski-Korsakovidel on mingi seos ja vastastikune mõjutus, mille kõiki tagamaid me kindlasti veel ei tea.

 

Veel küsimusi

On arvatud, et Tornimägi võib olla matmispaik või isegi kokkukuhjatud kalm. Vanimal detailsel kaardil oli seal juba kakssada aastat enne obeliski ehitamist ebatavaline kuhjatis. Mälestusmärgi rajamise kaasaegsetelt on üles kirjutatud, et obeliski vundamendi kaevamise ajal oli Mäo mõisnik ise või tema asetäitja pidevalt augu kaevamiste juures. Mida või keda lootis või kartis Stackelberg sealt leida?

Mäo mõisa piirkond

Tornimäel jätkub saladusi… Äkki saate just teie nende saladuste jälile? Ega enne teada ei saa, kui koha peal on ära käidud!

 

Pildid: Janek Šafranovski, Vikipeedia

Written by Janek Šafranovski
Janek Šafranovski on turismivaldkonnas tegev olnud juba mitu aastat. Rebala muuseumi juhtimise kõrval on tema suur huvi artiklite ja lugude kirjutamine.