VARBOLA – EESTI RAHVUSLIKU KAHURVÄE HÄLL

Varbola puukujud

Eestikeelne sõna kahur tuleneb sõnast kaha, mis sõnaraamatu järgi on „(varrega eseme) laiem nõgus ots“ ja nii pigem sobilik viskerelvade tähistamiseks.

Kui praegu Eesti kaitseväe kauglaskevõimekus jääb muust maailmast veidi maha, siis kaheksasaja aasta eest oldi siin varustatud maailma sõjatööstuse moodsaimate raskerelvadega – katapultidega. Tollal asus seda tüüpi relvastuse kohalik arenduskeskus just vägevas Varbola maalinnas.

Vaenlaste sõjatehnika

Vaenlaste sõjatehnika Läti Henrik jutustab, et taanlased, kes 1219. aastal olid oma kuninga Waldemar II juhtimisel Põhja-Eestisse tunginud, kinkisid varbolastele kui oma sõjalistele partneritele patarelli lõunast tulevate sakslaste vastu seismiseks.

1222. aastal tungis seesama kuningas suure väega ka Saaremaale ja ehitas sinna kivist linnuse. Saarlased läksid suures hädas Varbolasse ja õppisid siinsete meeste käest patarellide ehitamise kunsti. Läinud tagasi Saaremaale, õpetasid nood omakorda teisi ja nüüd asuti taanlaste kantsi piirama 17 kiviheitemasinaga. Selle aja kohta on see väga suur hulk ja väärib igati tunnustust. Taanlased jäidki sellisele pommitamisele alla ja kindlus tehti nii maatasa, et tänapäeval ei tea keegi täpselt, kus see üldse asus.

Tallinna pommitamine

KatapultSaarlaste võit oli suureks innustuseks teistelegi. Eeskujust nakatununa otsustasid ka varbolased end võõrast ülemvõimust vabastada ja koksasid koha peal elavad taanlased maha. Koos saarlastega asuti piirama toonast Tallinna. Mitut patarelli seekord varbolaste ja saarlaste poolel kasutati, ei ole meil küll täpselt teada, aga arvestades varasemat kogemust, tehti seda kindlasti. Tallinna pommitamine sellel korral piisavalt hästi ei õnnestunud. Lõpuks jäädigi vaenlastele alla ja oldi sunnitud põgenema.

Tuli tuha all?

Varbola Vahvad VennadAastad on läinud, aga varbolaste sõjakus pole kuhugile kadunud. Eelmisel aastal püstitati Varbolas järjekordne hiiglaslik viskerelv ja ümberkaudsed maad ja rahvad on ärevil – kes on nüüd sihikule võetud? Kas tegemist on vana vimmaga tallinlaste vastu või on hoopiski mõni teine pealinn tööplaani võetud?

Nõuame vastuseid tänapäevaste viskerelvade valmistajate Varbola Vahvate Vendade esindajalt Priidu Pärnalt.

On teada, et muinasajal sihtisid eestlased patarellidega vaenlaste viskerelvi. Kas ka teie täpsustase on nii suur?

Sihiti nii kaitserajatisi, linnustes olevaid eluhooneid kui vastaste sõjavarustust. Olid ju kangipõhimõttel töötavad kiviheitemasinad kahurite eelkäijad, nagu dinosaurused, kes ka välja surid evolutsioonilise konkurentsi käigus. Kiviheitemasina heitekaugust saab reguleerida mitmel moel – see sõltub laskemoona ja vastukaalu raskusest, mis Varbola masinal on ca 1,5 tonni, samuti kivi heitmiseks kasutatava mitmemeetrise lingu pikkusest, mis on reguleeritav. Kivi purustusjõud, kiirus ja heitekaare nurk sõltub aga sellest, mis hetkel vabaneb ling kiviheitemasina noole otsas oleva rauast sõrme tagant. Kui sõrme kumerust haamriga toksides suurendada, siis avaneb ling hiljem ja viskenurk on teravam ning jõud suurem. Samuti saab masinat keerata ümber oma telje, et visketäpsust korrigeerida horisontaalis. Seega vajas ka vanasti kiviheitemasinate armee tulejuhtimist. Hea oli seda teha piiramistorni otsast. Masinad heitsid erineva kaaluga kive ja erinevale kaugusele, sõltuvalt masina konstruktsiooni ja noole suurusest. Varbola masin viskab ca 10-kiloseid kive üle 100 meetri kaugusele. Nii et ettevaatust, seenelised!

Kas on plaanis ka kasutada moodsamaid laenguid – tuumapead näiteks?

Rapla maavanem Talviste tegi kunagi ettepaneku lülitada Varbola kiviheitemasin NATO arsenali. Meie masin sihibki hetkel ebakorrektselt lõuna suunas. Kiviheitemasinad võivad tõesti heita erinevat moona. Eelkõige loobiti kive, kusjuures tagasi visati ka kivid, mida piiraja heitis linnusesse. Kiviheitemasinad asusid seega ka linnuse sees. Laskemoonana kasutati samuti söega täidetud savipotte, mis tuulega hõõguma lõid ja vaenlase laagri põlema panid. Vanadelt gravüüridelt on näha, et heideti ka surnud loomi, sest need pidid tekitama vaenlaste hulgas taude ja tekitama hirmu. Meie oleme heitnud kivi ka pulmapaarile – nimelt lennutati kaugustesse pruudi neiupõlvenimi!

Järgmised sõjaplaanid?

Kuna sõjamasinad on puidust, siis on ajahammas nende vastu armutu. Sajandeid tagasi ehitati neid ju üheks lahinguks! Ka 2014. a rajatud kiviheitemasin on juba kolmas selles asukohas – pärast 1219. a ehitasime kiviheitemasina ka 1999. a. Hiljem on Varbola Vahvate Vendade ettevõtmisel kerkinud lisaks piiramistorn, müürimurdja ehk Oinas ja katapult, mis heidab kive suure kulbi abil. Viimane on leidnud omale varjupaiga Tallinnas Eppingi tornis. Niivõrd kui vanad masinad lagunevad, tuleb uued asemele ehitada, et linnus oleks edaspidi atraktiivne Muinas-Eesti vabadusvõitlust kajastav teemapark. Linnusel oleks võimalik taastada mõni väravatorn ja muistsed rauasulatusahjud.

Varbola puukujud

Varbola on kindlasti Eesti atraktiivseim linnamägi. Jääb ainult loota, et selliste tõeliste kodukoha patriootide nagu Varbola Vahvad Vennad jõud ei rauge ja nende tegemised ja algatatu leiavad veelgi enam väärindamist.

© Fotod: Janek Šafranovski, Priidu Pärna


KÜLASTUSINFO

Autor Janek Šafranovski
Janek Šafranovski on turismivaldkonnas tegev olnud juba mitu aastat. Rebala muuseumi juhtimise kõrval on tema suur huvi artiklite ja lugude kirjutamine.