KES TEGI KARSTI?

Kostivere karstiala
Kostiveres asub Eesti suurim ja kõige paremini jälgitav karstiala, mida kohalik rahvas nimetab sõnaga urked. Siin voolab maa all Eesti pikim, 2,5 kilomeetri pikkune salajõgi. Nende tekkeloost on mitu erinevat versiooni.

 

Urked tekkisid Vanapagana roomamisest

Vanasti elanud Kostiveres palju tugevaid mehi. Meeste tööl olnud edu ning nad olnud jõukad ja elanud omavahel sõpruses. Korraga aga töö enam ei õnnestunud ja kehvus pugenud majja. Üks mees näinud ühel neljapäeva öösel juhuslikult Vanasaadanat, kes külas vargil käinud. Meestel kohe nõu Vanapaganale kätte maksta.

Kogunetakse siis järgmiseks neljapäevaks teatud kohta kokku, igalühel tubli madjakas käes. Kell olnud vaevalt kaksteist läbi, kui ilmus Vanapagan. Mehed kohe ta tegusi kätte maksma. Vanasaadan kisub omale kätega teed maa alla. Mehed maa alla järgi minna ei julge. Mehed valguvad laiali vaatama, kust Vanapoiss välja tahab tulla.

Vanapagan muidugi meeste nõu ei tea ja pistab pea üsna mõisa lähedalt välja. Mehed on aga kohe kohal ja nuhtlevad Sarvikut. Ruttu poeb see maasse tagasi ja kaabib omale uut teed. Kus ta aga pea välja pistab, saab kohe madjakaga vastu nägu.

Viimaks, pikema maa all jooksu järele õnnestub tal ometi Jõelehtme küla juures maa alt välja tulla ja plehku pista. Enam ei julge ta mehi tülitama minna.

Kus Vanapagan jooksis maa all, hakkas vesi voolama, mida nüüd Salajõeks kutsutakse. Kohad, kust Vanapagan pea vaatamiseks välja pistnud, said urkeaugud.ERA II 165, 251/3 (1) < Jõelähtme khk. ja v. – H. Ojapõld < Jakob Ojapõld, 69 a. (1937).

Kostivere karstiala

Nagu nimi ütleb, on tegemist vana paganaga. Kuna paganad ehk mittekristlased elasid enne uue, kristliku tsivilisatsiooni tulekut, püüdis see eelmise aja kangelasi igati alavääristada ja laimata. Vanapagan esindaski algul rahvajuttudes ja mütoloogias muistseid kangelasi – hiidusid, kes oma meeletu jõuga suutsid muuta maastiku väljanägemist. Ka Kalevipoeg on vana pagan. Kalevipoja ja Vanapagana muistendid on tihti põimunud ning aja jooksul on muutunud nii nende sisu kui ka nimi.

Kui Kostivere urgete tekkega ongi seotud mõni vana hiid, siis kindlasti ei olnud algne põhjus tema arglik põgenemine, veel vähem lihtsatelt talumeestelt toidu varastamine.

 

Urked tekkisid vee voolamisest

Jõelähtme jõgi olla kunagi leidnud paekivis olevates tektoonilistes pragudes tee sügavamale maa alla. Seal jõudis ta kergesti lahustuvate lubjakivikihtideni, millesse uuristas uue voolusängi ning suured maa-alused koopad. Alumiste kihtide kadumise tõttu hakkas ülemine, tugevam paekivikiht langema maa all olevasse jõesängi ning koobastesse. Kuna ülemine kiht on tektooniliste pragude tõttu lõikunud küpsisetordi-laadselt kandilisteks osadeks, vajub see alla nelinurksete plokkidena. Kõrvalolevate plokkide kukkumise korral jääb osa plokke maastikul üksi.

Üles kirjutatud tänapäeva geoloogidelt.


Kes seda teab, kellel on õigus? Pole vahet, mida sina usud, rohkem informatsiooni karstiala kohta leiad PuhkaEestis.ee veebilehelt! 

KÜLASTUSINFO

Written by Janek Šafranovski
Janek Šafranovski on turismivaldkonnas tegev olnud juba mitu aastat. Rebala muuseumi juhtimise kõrval on tema suur huvi artiklite ja lugude kirjutamine.