Ruhe
Vanim ühes tükis säilinud veesõiduk leiti Hollandist Pesse külast tee-ehitusel maa seest, kus ta oli olnud umbes kümme tuhat aastat. See on lihtne ühest puust õõnestatud painutamata külgedega küna. Eesti keeles nimetatakse sellist paaditüüpi ruheks.

Terje LindauÜhe sellise ruhe võib leida kaunis Neeme külas asuva ilusa mereäärse restorani terrassilt. Restorani nimi on Ruhe. Kohalike juurtega Terje Lindau on selle toreda restorani ellu kutsunud ja viib nii ellu oma unistust.

Eriliseks teeb meid see, et menüüs on ainult kala ja mereannid – teist sellist kohta Eestis ei tea.

Kas restorani pidamine on elustiiliäri või kõigest algus ülemaailmsele toitlustusketile?

Alguses oli idee teha lihtsalt väike kohvik, võimalikult väikeste vahenditega, aga projekteerimise käigus mõtted arenesid ja lõpuks tuli restoran, kus lisaks juures veel väike gurmeepood ja teisel korrusel majutus kümnele. Minu jaoks on see eneseteostamine ja unistuste täitumine. See äri on võtnud palju, aga andnud veel rohkem ja seda mitte rahaliselt. Rikkaks sellega ei saa, kui just restorane juurde ei tee – siis isegi on see võib-olla võimalik… Aga praegu veel sellele ei mõtle, kuna kardan, et kui hakata uuele asjale keskenduma, siis pole Ruhe jaoks enam aega ja kaob see personaalne touch, mis on tegelikult väga oluline.

Ruhe fassaad

Mis teeb sind töös kõige õnnelikumaks?

Pidev arenemine ja arendamine. Kuna selle äriga alustades polnud mul õrna aimugi, millega tegemist on, siis olen viimase pooleteise aastaga pidanud väga palju uusi asju õppima ja saanud juurde palju huvitavaid tuttavaid. Selles töös on iga päev midagi uut ja teha on palju, et ikka kõik paremini oleks. Paigalseis on tagasiminek ja seda ei saa siin äris lubada, kui tahad läbi lüüa ja pikaks ajaks püsima jääda. Õnnelikuks teevad mind ka rahulolevad kliendid – see on ikka hea tunne, kui loed külalisteraamatust tänusõnu ja kiitusi ning kui suudad panna inimesi kala armastama.

Mis teeb sind töös kõige vihasemaks?

Kadedad ja õelad inimesed – jube lihtne on kritiseerida ja rääkida halvasti, teadmata, kui palju tegelikult vaeva nähakse. Õnneks on meil vedanud ning kriitikat ja halvustusi on vähe, aga see on ka hea meeskonnatöö tulemus. Eks kõik eksivad aeg-ajalt, aga oluline on igast eksimusest õppust võtta ja samu vigu rohkem mitte teha.
Kilud

Kas sa kala sööd?

Mulle meeldib väga kala süüa ja see oli ka üks põhjus, miks otsustasin just kalarestorani teha – tavaliselt ma restoranides käies kala ei julge tellida, kuna olen liiga palju kordi pidanud pettuma. Veetsin lapsepõlves kõik koolivaheajad Neemes ja kala oli põhiline, mis toidulaual oli. Eks sellest ajast ongi harjumus kala süüa ja teadmine, mida tähendab värskest kalast valmistatud toit. Lemmikud on värsked vürtsikilud musta leivaga – selliseid üks-kaks päeva soolas olnud krõmpsuvaid kilusid pole kuskil mujal saanud kui kodus ja puhas rõõm on, kui saan seda ka oma restoranis pakkuda. Kilu on aga väga keeruline saada ja kui kalamehed peaks märku andma, siis sõidan kasvõi ise neile Leppneeme järele, mis siis, et sõit sinna maksab rohkem kui kilud ise.

Milliseid trende püüad Ruhes järgida ja mida uut soovid ellu viia?

Meie „trend“ on mitte kaasa minna igasuguste trendidega. Tahame pakkuda lihtsalt head ja tervislikku toitu ning puhtaid maitseid, mille eelduseks on parim tooraine. Kokad muidugi pingutavad iga päev, et uusi asju välja mõelda, kuna menüü on meil sõltuvalt tooraine hooajalisusest pidevalt muutuv. Eks see on omamoodi uudne, kui restorani menüü nii tihti muutub. Eriliseks teeb meid ka see, et menüüs on ainult kala ja mereannid – teist sellist kohta Eestis ei tea. Üritame kasutada võimalikult palju kohalikku kala, aga kahjuks on seda väga keeruline saada. Elukutselisi kalureid, kes iga päev merel käiks, siin ei ole; pigem on hobikalurid, kes püüavad enamasti oma tarbeks. Tihti on aknast näha, et kalatraalid on siinsamas merel, aga praegu nad veel Neeme sadamasse kala tooma kahjuks ei sõida. Lootus on, et kui Neeme sadam lõplikult valmis, jõuavad need traalid ka siia ja ehk hakkavad ka kohalikud kalurid siis rohkem merel käima.

Ruhe väliterrass

Kas mere lähedus mõjub toidu maitsele?

Kas just meri toidu maitset mõjutab, aga kindlasti on kuidagi loomulikum mere ääres olles kala süüa.

Kuidas meri mõjub kollektiivile?

Ma usun, et rahustavalt. Paljud, kes linnast siia tööle tulnud, on nimetanud seda justkui puhkusele tulekuks. Mitte, et tööd vähe oleks, aga siin kuidagi on selline rahulikum tunne kui Tallinnas. Hea personali leidmine on väga raske, eriti veel linnast väljas, aga oleme loonud töötamiseks võimalikult head tingimused. Organiseerime töötajatele Tallinnast Neeme ja tagasi transpordi ning pingutame selle nimel, et siin töötamine ei oleks lihtsalt möödaminnes millegi tegemine, vaid et kõik naudiksid ja tahaksid siin töötada. Ma ei tea, kas see on mere mõju, aga tihtipeale kuulen köögist kokkade lõbusat lauluviisi või omatehtud luuletusi… Usun, et nad on siin õnnelikud. Ruhe köögis on ka suur aken mere poole, kust nii ilusa kui ka tormise ilmaga on super vaade – teist sellist kööki naljalt ei leia. Kalameistrile muidugi väga ei meeldi, kui ilm kehv ja tuul kõva ning väljas vaja kala suitsetada, aga mis teha, ega muud moodi seda õiget suitsukala ei saa ka.


KÜLASTUSINFO

Autor Janek Šafranovski
Janek Šafranovski on turismivaldkonnas tegev olnud juba mitu aastat. Rebala muuseumi juhtimise kõrval on tema suur huvi artiklite ja lugude kirjutamine.