TOILA INSPIREERIB!

Oma haruldaselt kauni looduse ja kõrge seisukoha tõttu merepinnast, mille tagajärjel õhk iseäranis kuiv ja kosutav, on Toila-Oru väljapaistvam puhkusekoht Eestis. /…/ Siin kõrgel seistes on huvitav jälgida varjude mängu merel, mis vaheldub mitu korda päevas ja mis iseäranis ilus päikese tõusul, loodenemisel ja tormi ajal. /…/ Ütlemata ilus loodus meelitas Toilasse juba ammu kirjanikke ja kunstnikke seda loodusilu nautima.Ernst Rosenberg „Viru suvitusrand“ (1923)

Küsime Kärt Purgalt Toila SPA hotellist, kas Toila on eriti loominguline keskkond?

Kärt PurgaToilas elanud ja puhanud kunstnike nimekiri on tõesti aukartust äratav. Siin on suvitanud kirjanikud Igor Severjanin, Artur Adson, Betti Alver, August Gailit, Marie Under, näitlejad ja lavastajad L. Kalmet, Paul Pinna, Salme Reek, muusikud ja heliloojad Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Eduard Tubin jpt. Loomeinimestel valmis Toilas puhkusemõnude nautimise ajal palju kirjandusteoseid, muusikat ja lavastusi. M. Under kirjutas Toilas oma legendi „Taevaminek“ ja ballaadi „Merilehmad“.

Kas loomingulist indu annab puhas õhk, erakordselt kaunis loodus või salapärase Pühajõe maagiline aura?

1918. aastal on Tubin oma teise sümfoonia saamislugu kirjeldanud nii: „Kirjutamist alustasin suvel Toilas puhkusel olles ja sealne suurepärane ümbrus põhjustaski peamiselt teose sünni, kuna sümfoonia ideestik ja aine küpses Toila jumaliku rahu, mere, looduse ja kauni suve mõjutusel.“ Kuulus vene poeet Igor Severjanin väljendas seda maagilist mõju 1918. aastal luuletuses „Toila“:

„Siit Petrogradi on kakssada

ja jaama seitse versta maad,

siin on nii kerge luuletada,

siin kuusemetsad kohavad!“

Võib-olla tuleb Sinulgi luulevaim peale, kui jalutad mööda küla peatänava „luulekilomeetrit“, kus iga kaunis tänavapink kannab värsiridu sellest luuletusest?

Kas oli põhjuseks suvitajatest loomeinimeste mõju või ikkagi eriline keskkond aga ka kohalikud inimesed olid siin väljapaistvalt kunstilembesed. Igal juhul 19. sajandi teisel poolel asutati just siin Põhja-Eesti esimene puhkpilliorkester ja ehitati Eesti esimene maateatrimaja.

Toila sügisvärvides

Mida veel Toilas on peale võrratu looduse?

Kindlasti tasub jalutada kuulsas Toila-Oru pargis. See on üks kõige omapärasemaid ja liigirohkemaid parke Eestis.

Pargi ajalugu algab 1897. aastast, mil Peterburi kaupmees Grigori Jelissejev ostis Pühajõe kaldal kokku 144 ha maad, et rajada sinna suveresidents. Valmis väga kaunis loss ja selle ümber väljapaistvalt kaunis ja omapärane park.

Muruplatside kujundus meenutas üleküllusega renessansiaegseid Rooma aedu. Hekid, põõsastikud ja puud terrassidel olid pügatud itaalia mustrite järgi. Vanaema aed oli proua Jelissejeva soovi kohaselt tehtud. Pargimaastiku järgi seatud teede kulgemine jõeoru, metsa ja uusistandike vahel vastas kohalikule olustikule ja kliimale. Läbi pargi suundusid sõidu- ja ratsutamiseteed. Sillad ehitati massiivsest graniidist, jõe paisutamisega kujundati joad.

Toila-Oru loss

Milline oli kuulsa Toila lossi saatus?

Tsaaririigi kokkuvarisemise tagajärjel emigreerusid Jelissejevid välismaale ja loss koos pargiga jäi hooldamata. 1934. aastal ostsid Eesti tööstusringkonnad Oru lossikompleksi koos pargiga G. Jelissejevilt 100 000 krooni eest ja kinkisid selle Eesti Vabariigile riigipea Konstantin Pätsi suveresidentsiks.

Lossi parandustöödega alustati 1935. aastal. Oru loss ja park saadi pooleteise aastaga korda. Istutustööde mahust annab ülevaate istutatud taimede kogus: ilupuid ja põõsaid oli ette nähtud istutada 7210 tükki, püsililli ja alpitaimi 14 180 ning roose 7150 eksemplari. Istikud toodi paljudest välismaa puukoolidest ja aianditest.

Teise maailmasõja ajal süütasid taganevad hävituspataljonlased Stalini käsku täites Oru lossi koos kõrvalhoonetega. Kaevikute ja kaitserajatiste ehitamise käigus saeti maha paljud vanad ja väärtuslikud puud. 1944. aastal lasti Oru lossi keldris olev laskemoon SS erikomando poolt õhku ja kaunis loss oligi lõplikult hävinenud.

Ajaloolise tähtsusega park on taas väga kauniks muudetud ja puude loomuliku kasvuga veelgi täiuslikuma ilme võtnud.

Toila Termid

Kas Toila kuurortina on endiselt kuum koht?

Tänapäeval on Toila väga kuum koht ja mitte ainult suvel! Endisest kaevurite ravilast on välja arenenud mitmekülgseid teenuseid pakkuv spaahotell. Toila SPA Hotellis on väga palju võimalusi aktiivseks puhkuseks – saunakeskus Toila Termid peredele ja Wellnesskeskus Orhidee täiskasvanutele, Mini-Golf, laste Mängumaa. Majutuseks hubane hotell ja suvepuhkuse nautijatele kämping Männisalu.

Spaahotell ühendab meeldiva kasulikuga – puhkuse ajal on võimalik hoolitseda oma tervise eest. Arsti nõuandel saab turgutada ennast erinevate protseduuridega ning saatekirjata teha ultrahelidiagnostikat.

Toila Spa Hotelli soov on, et külaline lahkuks hea enesetundega, rõõmsana ja tasakaalukana ning juba peatse tagasituleku mõttega.

Mida Toila kohanimi ÜLDSE TÄHENDAB?

Endine Tartu Ülikooli professor Lauri Kettunen seletab kohanime nii: soome keeles on sõna „toive” (soov, lootus), millest on tulnud eesnimi „Toivo”, perekonnanimi „Toivonen” ja kohanimi „Toivela”. Seda pisut lühendades jäigi alles „Toila“.

Isegi Toila kohanimi lubab, et siin võivad täituda soovid ja lootused!

Fotod: Toila Spa Hotell, WikiMedia Commons


KÜLASTUSINFO

Autor Janek Šafranovski
Janek Šafranovski on turismivaldkonnas tegev olnud juba mitu aastat. Rebala muuseumi juhtimise kõrval on tema suur huvi artiklite ja lugude kirjutamine.