HARJU VÄRAV

Johann von Üksküll
Kohtasime praeguse Vabaduse platsi kohal juhuslikult Riisipere mõisa omanikku rüütel Johann von Uexkülli. Kuna tema tülid Tallinna linnakodanike ning auväärt raega on palju kõneainet pakkunud, palusime tal mõne sõnaga vastata meie küsimustele.

Lugejatele, kes ei ole sündmustega päris kursis, niipalju selgituseks, et Johann von Uexkülli talupoeg oli põgenenud Tallinna ja elanud siin juba üle aasta, kui mõisnik ta kinni nabis ja vägivaldselt mõisa tagasi viis. Seal piinas ta talupoega, pani ta jalapakkudesse välja külma kätte ja lõpuks tappis puuhalulöögiga pähe. Tallinna linn käsitas talupoega juba oma kodanikuna ja andis välja korralduse Uexküll vangistada.


Lugupeetud ja auväärt rüütel Johann von Uexküll! Näha on, et olete otsustanud siseneda Tallinna linna. Kas see on ikka mõistlik tegu, arvestades Tallinna kodanike viha teie vastu?

Tere! Mul on siin üks ärikohtumine kokku lepitud ja ma ei saa oma tegemisi ja toimetamisi mingite kaupmeeste, tööliste ja tänavaprügitajate järgi sättida! Aga see teema ajab mind tõesti juba vihale – nad ei saa vist päris aru, et minu puhul on tegemist rüütliga ja Saksa ordu vasalliga. Ilmselt on neil oma keskklassi arunatukesega raske mõista, et Tallinna linn asub selle sama ordu valdustes.

Siiski, kas tasus ühe talupoja pärast sellist tüli üles tõsta?

Ühe talupoja pärast muidugi ei oleks tasunud. Probleem on hoopiski laiem. Praegu on ikkagi keskaeg ja kogu riik seisab püsti mõisamajandusel, mille tootmisvahendiks on maa ja talupojad. Praegu ei ole veel kombaine ja Euroopa põllumajandustoetusi! Kui kõik talupojad jooksevad mõisast ära, kes siis põldu harima hakkavad? Ja milleks on siis vaja Tallinna linna? Saavad ju needsamad kaupmehed kogu oma kasu või õigemini liigkasu just peamiselt vilja väljamüügist! Ja kellele nad müüksid kogu oma kauba, mille nad siia sisse veavad?

Kas talupojad ei võiks kõike ise toota?

Muidugi võiks! Aga neid ei jaguks siia väga pikalt! Varsti oleks siin leedulased, venelased või ükskõik kes ja need talupojad viidaks kuhugile steppidesse müügiks. Kogu meie kaitsesüsteem seisab ju püsti rüütliseisusel! Meile läänistati omal ajal ju maad selleks, et keegi seda suudaks kaitsta. Ei saa ju hangude ja kaigastega kaasaegsete sõjariistade ja õpetatud sõjameeste vastu. Meie kohus on meie isanda ja maa eest elu anda ja ühtlasi kaitseme ka neid kohtlasi talumehi, kes sellest küll aru ei saa ja hinnata ei mõista.

Alexey Bogolybov - Port of Tallinn (1853)

Kõikjal ei ole siiski sarnane pärisorjuslik süsteem. Näiteks Lääne-Euroopas on inimesed ju isiklikult vabad ja tegutsevad rentnikena?

Lääne-Euroopas on hoopis teine kliima, põldude viljakus ja töökultuur! Meie siin rasketes oludes oleme oluliselt keerulisemas situatsioonis ja ei saa lubada tavainimestele mingit Euroopa heaolu.

Aga Soome on veel rohkem põhja pool ja seal ei ole pärisorjust!

Soome ja Soome! Soomes elavad karud ja põdrad – meil siin on maailma kõrgemad ehitised! (mõtleb Oleviste kirikut – toim.) Pealegi ei ole meie talupoegade olukord praegu üldsegi nii halb! Oodake veel paarsada aastat, siis saate alles aru, mis on õige orjus!

Kuid kas peab siiski ikkagi talupoegi kindlasti füüsiliselt karistama?

Mida ma siis teen – määran rahatrahvi? Selle maksmiseks ta varastab niikuinii minu tagant või teenib minu maa pealt saadud tulust. Panen vangi? Selle asemel, et ta tööd teeb, hakkan teda üleval pidama? Või räägin ilusti? Meil ei ole sellist arenenud kultuuri ja koolikorraldust, et inimesed heal tahtel ja vabatahtlikult süsteemile kuuletuksid. Seda oleks ka väga kulukas korraldada, kuna enamus ei oska saksa keeltki. Me ei hakka ju oma niigi piiratud ressurssidega arendama välja mittesaksakeelset haridust ja ootama, et need metslased tsiviliseeruksid. Nii elamegi teatud mõttes nagu rindejoonel – meie ja nemad. Ja selleks ongi vaja oma üleolekut näidata!

Tulevased sündmused näitavad, et teie kirjeldatud Vana-Liivimaa süsteem ei osutu siiski väga pikalt jätkusuutlikuks ja maa läheb teiste riikide alla.

See on õige! Aga minu kui mõisniku järeltulijad hakkavad veel paremini elama! Ja talupojad ning linnakodanikud ainult õhkavad tulevikus praeguste õnnelike aegade järele!

Kas teie mälestuseks kujundatud rist tänavasillutises on tore mälestus?

Ristilippude all saabusid minu esiisad sellele maale ja see märk on minule meeltmööda. Asukoht on minu mäletamist mööda ka õige, kuigi toona ju seal teed ei olnud. Ja see uus on muidugi ägedam, hi-hii…

Kuidas teile meeldib film “Verekivi” ja kas olete rahul selle tõetruudusega?

Film mulle meeldib. Kuid siiski eelkõige näitlejate töö ja kunstiliste lahenduste pärast. Sisu ma siiski isiklikel põhjustel parem ei kommenteeriks (muheleb – toim.)

Edu teile ja suur tänu vastuste eest!

Tänan! Ja nagu öeldakse – kohtumiseni teises ilmas!


Mida me sellest järeldame? Saame ainult kahetsusega tõdeda, et mõne inimese väärtõekspidamisi ei muuda isegi pea maharaiumine.


Kas teie suudate risti Vabaduse platsilt üles leida? Saatke meile oma fotosid Ükskülli mälestisest läbi meie sotsiaalmeedia või jätke meile kommentaar!

Uuri lisa

Autor Janek Šafranovski
Janek Šafranovski on turismivaldkonnas tegev olnud juba mitu aastat. Rebala muuseumi juhtimise kõrval on tema suur huvi artiklite ja lugude kirjutamine.