Anija mõis on ümbruskonna üks vanimaid ja suuremaid eramõisaid, mis koosnes 22 hoonest ja 2 karjamõisast. Esmateated mõisast oma praeguses asupaigas pärinevad 1482. aastast, mil see kuulus Hermen Soye’le. Mõned selle müürid on tänini alles praeguse mõisahoone keldris, osa neist (koos haruldase hüpokaustahju jäänustega) tuli välja aga 2012. aasta sügisel, sel ajal Anijal avastatu on küllaltki haruldane. Oma nime sai Anija mõis väikeselt Hanijõelt, mis voolas mõisast edelas asuvast väikesest rabajärvest Jägala jõkke.
Jätka lugemist
Jakov Sannikov oli põhjarahva päritolu kaupmees ja polaaruurija, kelle põhiline huvi ja tegevusala oli mammutikihvadega ja polaarrebasenahkadega kauplemine. Tema näol oli tegu äärmiselt kogenud ja kartmatu rännumehega, kelle abi kasutasid Vene tsaaririigi ekspeditsioonid polaaralade uurimisel. Tema avastatud on lausa neli Põhja-Jäämere saart. 1810. aastal nägi ta kõige põhjapoolsemalt saarelt, mida tol ajal teati, kahel korral veel kaugemal põhja pool asuva saare piirjooni. Äärmiselt rasketes ilmastikutingimustes ei õnnestunud tal siiski sinna suunduda. Ta oli oma avastuses nii kindel, et taotles Vene riigilt litsentsi veel avastamata saartel olevate väärtuste omandamiseks kahe aasta jooksul nende kaardistamisest. Tema varane surm ei võimaldanudki tal kahjuks sinna jõuda.
Eduard Gustav von Toll sündis 1858. aastal. Tollide aadlisuguvõsa pärineb Saaremaalt. Suure Töllu nimekaimu või lausa järglasena kasvas ka temast kartmatu ja uljas mees. Tõelise uljaspeana visati ta isegi Tartu Ülikoolist välja kõrtsis kaklemise pärast. Siiski õnnestus tal hiljem see õppeasutus edukalt lõpetada zooloogia erialal. Rahutu veri ja seiklushimu viisid ta peagi kaugetele ekspeditsioonidele ning kiirelt omandas ta suure tuntuse ja maine polaaralade uurijana. 
